Soovime kõigile ilusat emakeelekuud!
Tähtajad
Sõnaus on uudissõnade korje
Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu järgi tähendab sõnaus koosolekut, arutelu, läbirääkimist; võlumist või nõidumist. Aastal 2010 president Toomas Hendrik Ilvese eestvõttel toimunud esimese uudissõnade võistluse Sõnaus parimaks sõnaks kuulutati taristu, mis on edukalt asendanud meie keeles ja meeles infrastruktuuri.Eva Truuverk
Rohetiigri asutaja ja Teeme ära! ellukutsuja
Eva Truuverk on igas oma teos ja mõttes rohe: tema eestvedamisel jõudis 2018. aastal maakera koristama 18 miljonit inimest 157 riigist.
Karl-Erik Taukar
muusik
Karl-Erik Taukari lood on meeldejääva meloodia ja kaasahaarava sõnumiga. Ta esineb kuulajate rõõmuks tutskelt ehk veenvalt ilusas eesti keeles.
Alar Karis
president
Eesti Vabariigi president on hingelt ja hariduselt molekulaargeneetik ja arengubioloog, sestap on jätkusuutlikkus ehk kestlikkus tema südameasi.
Kuidas luua uudissõnu?
- Sõna peab olema eestipärane.
- Lahendus peab olema võimalikult lühike.
- Sõna peab saama hõlpsasti hääldada.
- Sõna peab saama hõlpsasti käänata või pöörata, vormid ei tohi eksitada.
- Tuletis peab vastama eesti keele tuletusreeglitele.
- Liitsõna peab vastama eesti keele liitmisreeglitele.
- Valikul tuleb jälgida semantikat ehk tähendusseoseid.
Iga sõna on keegi kunagi välja mõelnud
Eesti keel on meie endi luua. Ise mõtleme, ise kõneleme, ise kirjutame oma keelt. Keeleloojad oleme kõik. Elus keel on arenev keel, mis peab maailma muutumise ja muutuva aja inimestega kaasas käima. Seepärast vajame pidevalt ka uusi sõnu.
Konkursist
Kuidas valitakse parimad?
Uudissõnu saab esitada ette antud tähtajaks Sõnause kodulehel toodud vormis. Laekunud sõnade seast teeb keeleinimestest komisjon esimese valiku, misjärel esitatakse need rahvalemmiku hääletusele Sõnause Facebooki lehel.
Igaüks saab hääletada oma lemmiku poolt ja lõpuks valib taas komisjon keelereeglitele vastavad parimad sõnad. Parimad sõnad kuulutatakse välja
Kes kuuluvad sel aastal komisjoni?
Otsime uut Aavikut
8. detsembril 2025 möödus 145 aastat keeleuuendaja Johannes Aaviku sünnist. Aavik kohandas eesti keele lauseehitust, tõi keelde näiteks i-mitmuse ja i-ülivõrde ning avaldas mahuka grammatikaõpiku. Tema loodud on suur hulk tänapäevani kasutuses olevaid uudissõnu, näiteks hetk, müüt, julm, morn, uje, evima, laip, mõrv, roim, nõme, parkima, taunima. Aaviku eeskujul hakkasid oma loomingus uudissõnu kasutama ka kirjanikud Eduard Vilde ja Friedebert Tuglas.Aaviku vaimu aitab elus hoida Johannes Aaviku Selts.