Sõnause parimad 2020

Aitäh, keelesõbrad, et esitasite nii palju häid sõnu. Kõiki esitatud sõnu saab vaadata Sõnause sõnastikust.

2020. aasta sõnakorjel pakutud 4000 sõnast valis komisjon välja kümme, mida soovitab uudisdigisõnadena kasutusele võtta.

Nii mõnelgi sõnal oli rohkem kui üks esitaja. Komisjon tõstis esile järgmised sõnad (tähestikjärjestuses) ja nende esitajad:

haaksõna (hashtag) ‒ Andres Soojärv

jutla (chatroom) ‒ pisike sipelgas

kaugõpe (kunagise ülikooli õppevormi asemel nüüd distantsõppe asemel) ‒ Erik Hendrik Liiv, Elisa Carita Meikar, Aino Tonka, Triin Nigul ja Kärt-Katrin Pere.

leidlus (hackathon) ‒ Jaanus Kann

näpikud (nutiseadme näppimise käpikud) ‒ Brigitta Jürimäe ja Külli Nidermann

ruumer (3D-printer) ‒ Sandra Allemann, Janno Juhkov, Maajaam, Oliver Tihanov Tartu Hansa Koolist ning Tallinna 32. Keskkooli 10‒12. klasside ja Mustamäe Gümnaasiumi 4. C õpilased

sähku (elektritõukeratas) ‒ Tanel Kaldma

taibutalgud (hackathon) ‒ Martiina Viil

tujuk (emotikon) ‒ Arko Narits ja Anu Tuulmets

vooglema (striimima) ‒ Anna Milena Linder, Reijo Roos, Pauliine Uint, Kristjan Terase, Marie Udam, Raiko Kõrge ja Oliver Viljamaa

Kuigi Sõnaus kutsus esitama uudisdigisõnu, esitati omajagu ka muid ühiskondlikke nähtusi iseloomustavaid sõnu. Neist tõstis komisjon esile järgmised huvitava kõlaga uudissõnad koos esitajatega:

digitigedik (õelaid kommentaare kirjutav inimene) ‒ Kaja Liebert

luinak (lõunauinak) ‒ Tristan Tiisvelt ja Marten Türk

suvasooline (unisex) ‒ Tuuli Reinsoo

sõnasuts (lühike sõnavõtt, liftikõne) ‒ Maiko Martsik

tullu (tuleval aastal, vastandiks mullu) ‒ Margus Ott

Neist esimesed neli sõna said ka Facebookis toimunud rahvahääletusel enim hääli. Ülekaalukalt populaarseimaks sõnaks osutus digitigedik, mille poolt hääletas 4000 inimest.

Tähtajad


Järgmine sõnade esitamine toimub
16. oktoobrist 30. novembrini 2023

Avalik hääletamine toimub
2.–5. detsembrini 2023

Võitjate väljakuulutamine toimub
8. detsembril, keelemees Johannes Aaviku 143. sünniaastapäeval Vabamus

Sõnaus on uudissõnade korje

Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu järgi tähendab sõnaus koosolekut, arutelu, läbirääkimist; võlumist või nõidumist. Aastal 2010 president Toomas Hendrik Ilvese eestvõttel toimunud esimese uudissõnade võistluse Sõnaus parimaks sõnaks kuulutati taristu, mis on edukalt asendanud meie keeles ja meeles infrastruktuuri.

Keiti Vilms
digikirjanik

Keiti Vilms on digikirjanik ehk tviteraat, kes alustas oma kirjanikuteed Twitteris, kus sai hüüdnimeks Säutsupääsuke.

Toomas Hendrik Ilves
president

Eesti president on lisaks Eesti riigi edasiviimisele edendanud jõudsalt ka päris- ja digiilma eesti keelt.

EiK
luuletaja ja muusik

EiK on sõnatundlik noor looja, kelle lemmik uudissõna on võbe, mis tähistab ingliskeelset vibe’i ehk tunnetust ja meeleolu. EiKi musal on hea võbe!

Kuidas luua uudissõnu?

Eesti Keele Instituut (EKI) on loonud juhendi, mida tasub uudissõnade loomisel järgida:
  1. Sõna peab olema eestipärane.
  2. Lahendus peab olema võimalikult lühike.
  3. Sõna peab saama hõlpsasti hääldada.
  4. Sõna peab saama hõlpsasti käänata või pöörata, vormid ei tohi eksitada.
  5. Tuletis peab vastama eesti keele tuletusreeglitele.
  6. Liitsõna peab vastama eesti keele liitmisreeglitele.
  7. Valikul tuleb jälgida semantikat ehk tähendusseoseid.

Iga sõna on keegi kunagi välja mõelnud

Eesti keel on meie endi luua. Ise mõtleme, ise kõneleme, ise kirjutame oma keelt. Keeleloojad oleme kõik. Elus keel on arenev keel, mis peab maailma muutumise ja muutuva aja inimestega kaasas käima. Seepärast vajame pidevalt ka uusi sõnu.

Konkursist


Sõnakorje

Eelmine uudissõnade kogumine toimus 2020. aastal. Sõnaettepanekuid võis esitada enda nime all või anonüümselt.

Eraldi tunnustasime kõige enam sõnu esitanud klassi- ja noortekollektiivi, kelle auhinnaks oli kohtumine Eesti Vabariigi presidendiga Kadrioru lossi aias.

Hindamine


Parimad sõnad selgitati välja kahes voorus: kõigepealt sotsiaalmeedias rahvahääletusena ja seejärel ekspertide kogus. Parimad sõnad kuulutati välja 8. detsembril, Johannes Aaviku sünniaastapäeval.

Ekspertide kogusse kuulusid:

Toomas Hendrik Ilves, komisjoni esimees

Helika Mäekivi, Tartu Ülikooli keelenõunik ja Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees

Reili Argus, Tallinna Ülikooli eesti keele professor

Andra Rumm, tänapäeva eesti keelt (sh suulist keelt) uuriv Tartu Ülikooli teadur ja akadeemilise eesti keele õppejõud

Peep Nemvalts, Johannes Aaviku Seltsi esimees, TLÜ teaduskeelekeskuse  juhataja

Kairi Janson, Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog

Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja

Keiti Vilms, emakeele populariseerija, Johannes Aaviku Seltsi liige

Tõnu Runnel, ettevõtja, fotograaf, disainer, kirjamees

Taavi Linnamäe, Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik

Lisanna Kinkar, Vabamu büroojuht

Johannes Aaviku jälgedes

8. detsembril 2023 möödub 143 aastat Eesti mõjukaima keeleuuendaja Johannes Aaviku sünnist. Aavik kohandas eesti keele lauseehitust, tõi keelde näiteks i-mitmuse ja i-ülivõrde ning avaldas mahuka grammatikaõpiku. Tema loodud on suur hulk ​tänapäevani ​kasutuses olevaid uudissõnu, näiteks hetk, müüt, julm, morn, uje, evima, laip, mõrv, roim, nõme, parkima, taunima. Aaviku eeskujul hakkasid oma loomingus uudissõnu kasutama ka kirjanikud Eduard Vilde ja Friedebert Tuglas.

Aaviku vaimu aitab elus hoida Johannes Aaviku Selts.