Tähtajad


Sõnade esitamine toimus
16. oktoobrist 30. novembrini 2023

Avalik hääletamine toimus
4.–7. detsembrini 2023

Võitjate väljakuulutamine toimus
8. detsembril, keelemees Johannes Aaviku 143. sünniaastapäeval Vabamus

Sõnaus on uudissõnade korje

Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu järgi tähendab sõnaus koosolekut, arutelu, läbirääkimist; võlumist või nõidumist. Aastal 2010 president Toomas Hendrik Ilvese eestvõttel toimunud esimese uudissõnade võistluse Sõnaus parimaks sõnaks kuulutati taristu, mis on edukalt asendanud meie keeles ja meeles infrastruktuuri.

Eva Truuverk
Rohetiigri asutaja ja Teeme ära! ellukutsuja 

Eva Truuverk on igas oma teos ja mõttes rohe: tema eestvedamisel jõudis 2018. aastal maakera koristama 18 miljonit inimest 157 riigist.

Karl-Erik Taukar
muusik

Karl-Erik Taukari lood on meeldejääva meloodia ja kaasahaarava sõnumiga. Ta esineb kuulajate rõõmuks tutskelt ehk veenvalt ilusas eesti keeles. 

Alar Karis
president

Eesti Vabariigi president on hingelt ja hariduselt molekulaargeneetik ja arengubioloog, sestap on jätkusuutlikkus ehk kestlikkus tema südameasi.

Kuidas luua uudissõnu?

Eesti Keele Instituut (EKI) on loonud juhendi, mida tasub uudissõnade loomisel järgida:
  1. Sõna peab olema eestipärane.
  2. Lahendus peab olema võimalikult lühike.
  3. Sõna peab saama hõlpsasti hääldada.
  4. Sõna peab saama hõlpsasti käänata või pöörata, vormid ei tohi eksitada.
  5. Tuletis peab vastama eesti keele tuletusreeglitele.
  6. Liitsõna peab vastama eesti keele liitmisreeglitele.
  7. Valikul tuleb jälgida semantikat ehk tähendusseoseid.

Iga sõna on keegi kunagi välja mõelnud

Eesti keel on meie endi luua. Ise mõtleme, ise kõneleme, ise kirjutame oma keelt. Keeleloojad oleme kõik. Elus keel on arenev keel, mis peab maailma muutumise ja muutuva aja inimestega kaasas käima. Seepärast vajame pidevalt ka uusi sõnu.

Konkursist

Kuidas valitakse parimad?

Roheteemalisi uudissõnu saab esitada 16. oktoobrist 30. novembrini. Laekunud sõnade seast teeb keeleinimestest komisjon esimese valiku, mis seejärel esitatakse 4.-7. detsembrini rahvalemmiku hääletusele Sõnause Facebooki lehel. 

Igaüks saab hääletada oma lemmiku poolt ja lõpuks valib taas komisjon keelereeglitele vastavad parimad sõnad. Parimad sõnad kuulutatakse välja 8. detsembril ehk keeleuuendaja Johannes Aaviku sünniaastapäeval.

Kes kuuluvad komisjoni?

Toomas Hendrik Ilves, komisjoni esimees

Mariliis Kolk, keskkonnaekspert ja keeleuurija

Jane-Liina Liiv, riigikantselei rohepoliitika kommunikatsiooninõunik

Eva Truuverk, Rohetiigri ja Teeme Ära! asutaja 

Rasmus Puur, helilooja ja presidendi kultuurinõunik

Kairi Janson, Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog

Krista Kampus, Euroopa roheline pealinn 2023 juht

Mihkel Kaevats, luuletaja ja tõlkija

Helen Sooväli-Sepping, Eesti rohepöörde tegevuskava koostaja 

Mari Öö Sarv, TalTechi roheteemade kommunikatsiooni juht

Kätlin Järve, Euroopa Parlamendi tõlkija/terminoloog

Otsime uut  Aavikut 

8. detsembril 2023 möödub 143 aastat keeleuuendaja Johannes Aaviku sünnist. Aavik kohandas eesti keele lauseehitust, tõi keelde näiteks i-mitmuse ja i-ülivõrde ning avaldas mahuka grammatikaõpiku. Tema loodud on suur hulk ​tänapäevani ​kasutuses olevaid uudissõnu, näiteks hetk, müüt, julm, morn, uje, evima, laip, mõrv, roim, nõme, parkima, taunima. Aaviku eeskujul hakkasid oma loomingus uudissõnu kasutama ka kirjanikud Eduard Vilde ja Friedebert Tuglas.

Aaviku vaimu aitab elus hoida Johannes Aaviku Selts.