Tähtajad


Sõnade esitamine
5.–28. november

Avalik hääletamine
2.–5. detsember

Võitjate väljakuulutamine
8. detsember, Johannes Aaviku 140. sünniaastapäev

Sõnaus on uudissõnade korje

Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu järgi tähendab sõnaus koosolekut, arutelu, läbirääkimist; võlumist või nõidumist. Aastal 2010 president Toomas Hendrik Ilvese eestvõttel toimunud esimese uudissõnade võistluse Sõnaus parimaks sõnaks kuulutati taristu, mis on edukalt asendanud meie keeles ja meeles infrastruktuuri.

Keiti Vilms
digikirjanik

Keiti Vilms on digikirjanik ehk tviteraat, kes alustas oma kirjanikuteed Twitteris, kus sai hüüdnimeks Säutsupääsuke.

Toomas Hendrik Ilves
president

Eesti president on lisaks Eesti riigi edasiviimisele edendanud jõudsalt ka päris- ja digiilma eesti keelt.

EiK
luuletaja ja muusik

EiK on sõnatundlik noor looja, kelle lemmik uudissõna on võbe, mis tähistab ingliskeelset vibe’i ehk tunnetust ja meeleolu. EiKi musal on hea võbe!

Kuidas luua uudissõnu?

Eesti Keele Instituut (EKI) on loonud juhendi, mida tasub uudissõnade loomisel järgida:
  1. Sõna peab olema eestipärane.
  2. Lahendus peab olema võimalikult lühike.
  3. Sõna peab saama hõlpsasti hääldada.
  4. Sõna peab saama hõlpsasti käänata või pöörata, vormid ei tohi eksitada.
  5. Tuletis peab vastama eesti keele tuletusreeglitele.
  6. Liitsõna peab vastama eesti keele liitmisreeglitele.
  7. Valikul tuleb jälgida semantikat ehk tähendusseoseid.

Iga sõna on keegi kunagi välja mõelnud

Eesti keel on meie endi luua. Ise mõtleme, ise kõneleme, ise kirjutame oma keelt. Keeleloojad oleme kõik. Elus keel on arenev keel, mis peab maailma muutumise ja muutuva aja inimestega kaasas käima. Seepärast vajame pidevalt ka uusi sõnu.

Konkursist

Sõnakorje

Uudissõnade kogumine toimub 5.–28. novembrini. Sõnaettepanekuid võib esitada enda nime all või anonüümselt. Enda andmed edastanud osaleja saab nimeliselt tunnustatud ja võib võita toreda auhinna.

Eraldi tunnustame klassi- ja noortekollektiive, kelle auhinnaks on võimalus kutsuda Eesti Vabariigi president enda klassi või kooli külla.

Hindamine


Parimad sõnad selgitatakse välja kahes voorus: kõigepealt sotsiaalmeedias rahvahääletusena ja seejärel ekspertide kogus. Parimad sõnad kuulutatakse välja 8. detsembril, Johannes Aaviku sünniaastapäeval.

Ekspertide kogusse kuuluvad:

Toomas Hendrik Ilves, komisjoni esimees

Helika Mäekivi, Tartu Ülikooli keelenõunik ja Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees

Reili Argus, Tallinna Ülikooli eesti keele professor

Andra Rumm, tänapäeva eesti keelt (sh suulist keelt) uuriv Tartu Ülikooli teadur ja akadeemilise eesti keele õppejõud

Peep NemvaltsJohannes Aaviku Seltsi esimees, TLÜ teaduskeelekeskuse  juhataja

Kairi Janson, Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog

Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja

Keiti Vilms, emakeele populariseerija, Johannes Aaviku Seltsi liige

Tõnu Runnel, ettevõtja, fotograaf, disainer, kirjamees

Taavi Linnamäe, Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik

Lisanna Kinkar, Vabamu büroojuht

Johannes Aavik 140

Tänavu 8. detsembril tähistame 140 aasta möödumist Eesti kuulsaima ja mõjukaima keeleuuendaja Johannes Aaviku sünnist. Aavik kohandas eesti keele lauseehitust, tõi keelde näiteks i-mitmuse ja i-ülivõrde ning avaldas mahuka grammatikaõpiku. Tema loodud on suur hulk ​tänapäevani ​kasutuses olevaid uudissõnu, näiteks hetk, müüt, julm, morn, uje, evima, laip, mõrv, roim, parkima, taunima, nõme, meenutama. Aaviku eeskujul hakkasid oma loomingus uudissõnu kasutama ka kirjanikud Eduard Vilde ja Friedebert Tuglas.

Aaviku vaimu aitab elus hoida Johannes Aaviku Selts.