Sõnause parimad 2020
Aitäh, keelesõbrad, et esitasite nii palju häid sõnu. Kõiki esitatud sõnu saab vaadata Sõnause sõnastikust.2020. aasta sõnakorjel pakutud 4000 sõnast valis komisjon välja kümme, mida soovitab uudisdigisõnadena kasutusele võtta.
Nii mõnelgi sõnal oli rohkem kui üks esitaja. Komisjon tõstis esile järgmised sõnad (tähestikjärjestuses) ja nende esitajad:
haaksõna (hashtag) ‒ Andres Soojärv
jutla (chatroom) ‒ pisike sipelgas
kaugõpe (kunagise ülikooli õppevormi asemel nüüd distantsõppe asemel) ‒ Erik Hendrik Liiv, Elisa Carita Meikar, Aino Tonka, Triin Nigul ja Kärt-Katrin Pere.
leidlus (hackathon) ‒ Jaanus Kann
näpikud (nutiseadme näppimise käpikud) ‒ Brigitta Jürimäe ja Külli Nidermann
ruumer (3D-printer) ‒ Sandra Allemann, Janno Juhkov, Maajaam, Oliver Tihanov Tartu Hansa Koolist ning Tallinna 32. Keskkooli 10‒12. klasside ja Mustamäe Gümnaasiumi 4. C õpilased
sähku (elektritõukeratas) ‒ Tanel Kaldma
taibutalgud (hackathon) ‒ Martiina Viil
tujuk (emotikon) ‒ Arko Narits ja Anu Tuulmets
vooglema (striimima) ‒ Anna Milena Linder, Reijo Roos, Pauliine Uint, Kristjan Terase, Marie Udam, Raiko Kõrge ja Oliver Viljamaa
Kuigi Sõnaus kutsus esitama uudisdigisõnu, esitati omajagu ka muid ühiskondlikke nähtusi iseloomustavaid sõnu. Neist tõstis komisjon esile järgmised huvitava kõlaga uudissõnad koos esitajatega:
digitigedik (õelaid kommentaare kirjutav inimene) ‒ Kaja Liebert
luinak (lõunauinak) ‒ Tristan Tiisvelt ja Marten Türk
suvasooline (unisex) ‒ Tuuli Reinsoo
sõnasuts (lühike sõnavõtt, liftikõne) ‒ Maiko Martsik
tullu (tuleval aastal, vastandiks mullu) ‒ Margus Ott
Neist esimesed neli sõna said ka Facebookis toimunud rahvahääletusel enim hääli. Ülekaalukalt populaarseimaks sõnaks osutus digitigedik, mille poolt hääletas 4000 inimest.
Tähtajad
Sõnaus on uudissõnade korje
Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu järgi tähendab sõnaus koosolekut, arutelu, läbirääkimist; võlumist või nõidumist. Aastal 2010 president Toomas Hendrik Ilvese eestvõttel toimunud esimese uudissõnade võistluse Sõnaus parimaks sõnaks kuulutati taristu, mis on edukalt asendanud meie keeles ja meeles infrastruktuuri.Keiti Vilms
digikirjanik
Keiti Vilms on digikirjanik ehk tviteraat, kes alustas oma kirjanikuteed Twitteris, kus sai hüüdnimeks Säutsupääsuke.
Toomas Hendrik Ilves
president
Eesti president on lisaks Eesti riigi edasiviimisele edendanud jõudsalt ka päris- ja digiilma eesti keelt.
EiK
luuletaja ja muusik
EiK on sõnatundlik noor looja, kelle lemmik uudissõna on võbe, mis tähistab ingliskeelset vibe’i ehk tunnetust ja meeleolu. EiKi musal on hea võbe!
Kuidas luua uudissõnu?
- Sõna peab olema eestipärane.
- Lahendus peab olema võimalikult lühike.
- Sõna peab saama hõlpsasti hääldada.
- Sõna peab saama hõlpsasti käänata või pöörata, vormid ei tohi eksitada.
- Tuletis peab vastama eesti keele tuletusreeglitele.
- Liitsõna peab vastama eesti keele liitmisreeglitele.
- Valikul tuleb jälgida semantikat ehk tähendusseoseid.
Iga sõna on keegi kunagi välja mõelnud
Eesti keel on meie endi luua. Ise mõtleme, ise kõneleme, ise kirjutame oma keelt. Keeleloojad oleme kõik. Elus keel on arenev keel, mis peab maailma muutumise ja muutuva aja inimestega kaasas käima. Seepärast vajame pidevalt ka uusi sõnu.
Konkursist
Sõnakorje
Hindamine
Peep Nemvalts, Johannes Aaviku Seltsi esimees, TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja
Johannes Aaviku jälgedes
8. detsembril 2023 möödub 143 aastat Eesti mõjukaima keeleuuendaja Johannes Aaviku sünnist. Aavik kohandas eesti keele lauseehitust, tõi keelde näiteks i-mitmuse ja i-ülivõrde ning avaldas mahuka grammatikaõpiku. Tema loodud on suur hulk tänapäevani kasutuses olevaid uudissõnu, näiteks hetk, müüt, julm, morn, uje, evima, laip, mõrv, roim, nõme, parkima, taunima. Aaviku eeskujul hakkasid oma loomingus uudissõnu kasutama ka kirjanikud Eduard Vilde ja Friedebert Tuglas.Aaviku vaimu aitab elus hoida Johannes Aaviku Selts.