Digikultuuri-aastal otsisime uusi eestikeelseid digisõnu
Näiteks otsisime vasteid sõnadele
hashtag, engagement, checkbox, juutuuber, 3D-printer, wifi, messenger, juhtmevabad kõrvaklapid, digiboks, startup, videokõnet tegema, distantsõpe, aga ka kõikidele teistele sõnadele, mis eestikeelset vastet vajavad.
Tähtajad
Sõnaus on uudissõnade korje
Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu järgi tähendab sõnaus koosolekut, arutelu, läbirääkimist; võlumist või nõidumist. Aastal 2010 president Toomas Hendrik Ilvese eestvõttel toimunud esimese uudissõnade võistluse Sõnaus parimaks sõnaks kuulutati taristu, mis on edukalt asendanud meie keeles ja meeles infrastruktuuri.Keiti Vilms
digikirjanik
Keiti Vilms on digikirjanik ehk tviteraat, kes alustas oma kirjanikuteed Twitteris, kus sai hüüdnimeks Säutsupääsuke.
Toomas Hendrik Ilves
president
Eesti president on lisaks Eesti riigi edasiviimisele edendanud jõudsalt ka päris- ja digiilma eesti keelt.
EiK
luuletaja ja muusik
EiK on sõnatundlik noor looja, kelle lemmik uudissõna on võbe, mis tähistab ingliskeelset vibe’i ehk tunnetust ja meeleolu. EiKi musal on hea võbe!
Kuidas luua uudissõnu?
- Sõna peab olema eestipärane.
- Lahendus peab olema võimalikult lühike.
- Sõna peab saama hõlpsasti hääldada.
- Sõna peab saama hõlpsasti käänata või pöörata, vormid ei tohi eksitada.
- Tuletis peab vastama eesti keele tuletusreeglitele.
- Liitsõna peab vastama eesti keele liitmisreeglitele.
- Valikul tuleb jälgida semantikat ehk tähendusseoseid.
Iga sõna on keegi kunagi välja mõelnud
Eesti keel on meie endi luua. Ise mõtleme, ise kõneleme, ise kirjutame oma keelt. Keeleloojad oleme kõik. Elus keel on arenev keel, mis peab maailma muutumise ja muutuva aja inimestega kaasas käima. Seepärast vajame pidevalt ka uusi sõnu.
Konkursist
Sõnakorje
Hindamine
Peep Nemvalts, Johannes Aaviku Seltsi esimees, TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja
Johannes Aavik 140
Tänavu 8. detsembril tähistame 140 aasta möödumist Eesti kuulsaima ja mõjukaima keeleuuendaja Johannes Aaviku sünnist. Aavik kohandas eesti keele lauseehitust, tõi keelde näiteks i-mitmuse ja i-ülivõrde ning avaldas mahuka grammatikaõpiku. Tema loodud on suur hulk tänapäevani kasutuses olevaid uudissõnu, näiteks hetk, müüt, julm, morn, uje, evima, laip, mõrv, roim, parkima, taunima, nõme, meenutama. Aaviku eeskujul hakkasid oma loomingus uudissõnu kasutama ka kirjanikud Eduard Vilde ja Friedebert Tuglas.Aaviku vaimu aitab elus hoida Johannes Aaviku Selts.