Keel aitab keskkonnariske maandada
Mitmetahuliste kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks tuleb mõistagi teha kõiksugu loodus- ja täppisteaduslikku tööd, aga see kõik oleks palju keerulisem, kui meil poleks keelt, mille abil oma teadmisi üksteisega jagada, ütles Sõnause pidulikul lõpetamisel hindamiskomisjoni liige ja keskkonnaekspert Mariliis Kolk.
Foto: Raigo Pajula, Vabariigi Presidendi KantseleiPresident kuulutas välja parimad uudissõnad
President Alar Karise õnnitlusi võtab vastu kaheksa parima sõna hulka valitud ja rahvalemmiku tiitli saanud "digikeltsa" autor Ingrid Imelik (Foto: Raigo Pajula)
Sõnaus kutsub eesti keelt rikastama uute rohesõnadega
16. oktoobril algas uudissõnade konkurss Sõnaus, mis kutsub eeskätt noori uuendama eesti keelt ja pakkuma kohmakatele ning võõrapärastele sõnadele uusi vasteid. Koostöös Tallinna Euroopa rohelise pealinnaga keskendub sõnakorje keskkonna ja rohepöördega seotud sõnadele.
Sõnause parim kool külastas Vabamut ja kohtus presidendiga
2. juunil külastasid Vabamu muuseumi Tartu Hansa Kooli 4.–8. klasside õpilased, kes olid 2020 Sõnause sõnakorjel kõige aktiivsem koolikollektiiv.
Kuidas teha sõnu?
Kõige enam võis Sõnausel märgata lühendsõnu, mille puhul oli võetud kummastki liitsõnaosast mõni silp või täht ja liidetud need kokku uueks sõnaks, kirjutab Sõnause ekspertide komisjoni liige, keeletoimetaja ja -koolitaja Helika Mäekivi.