Kuidas luua uudissõnu?

Eesti Keele Instituut (EKI) on loonud juhendi, mida tasub uudissõnade loomisel järgida:
  1. Sõna peab olema eestipärane.
  2. Lahendus peab olema võimalikult lühike.
  3. Sõna peab saama hõlpsasti hääldada.
  4. Sõna peab saama hõlpsasti käänata või pöörata, vormid ei tohi eksitada.
  5. Tuletis peab vastama eesti keele tuletusreeglitele.
  6. Liitsõna peab vastama eesti keele liitmisreeglitele.
  7. Valikul tuleb jälgida semantikat ehk tähendusseoseid.

Mõned näited sõnadest, millele kutsume üles pakkuma paremaid vasteid:
  • kasvuhooneefekt
  • kliimaneutraalsus
  • kuivkäimla
  • liginullenergiahoone
  • ressursitõhusus
  • rohepööre
  • süsinikujalajälg


Sõnause parimad 2020

Aitäh, keelesõbrad, et esitasite nii palju häid sõnu. Kõiki esitatud sõnu saab vaadata Sõnause sõnastikust.

2020. aasta sõnakorjel pakutud 4000 sõnast valis komisjon välja kümme, mida soovitab uudisdigisõnadena kasutusele võtta.

Nii mõnelgi sõnal oli rohkem kui üks esitaja. Komisjon tõstis esile järgmised sõnad (tähestikjärjestuses) ja nende esitajad:

haaksõna (hashtag) ‒ Andres Soojärv

jutla (chatroom) ‒ pisike sipelgas

kaugõpe (kunagise ülikooli õppevormi asemel nüüd distantsõppe asemel) ‒ Erik Hendrik Liiv, Elisa Carita Meikar, Aino Tonka, Triin Nigul ja Kärt-Katrin Pere.

leidlus (hackathon) ‒ Jaanus Kann

näpikud (nutiseadme näppimise käpikud) ‒ Brigitta Jürimäe ja Külli Nidermann

ruumer (3D-printer) ‒ Sandra Allemann, Janno Juhkov, Maajaam, Oliver Tihanov Tartu Hansa Koolist ning Tallinna 32. Keskkooli 10‒12. klasside ja Mustamäe Gümnaasiumi 4. C õpilased

sähku (elektritõukeratas) ‒ Tanel Kaldma

taibutalgud (hackathon) ‒ Martiina Viil

tujuk (emotikon) ‒ Arko Narits ja Anu Tuulmets

vooglema (striimima) ‒ Anna Milena Linder, Reijo Roos, Pauliine Uint, Kristjan Terase, Marie Udam, Raiko Kõrge ja Oliver Viljamaa

Kuigi Sõnaus kutsus esitama uudisdigisõnu, esitati omajagu ka muid ühiskondlikke nähtusi iseloomustavaid sõnu. Neist tõstis komisjon esile järgmised huvitava kõlaga uudissõnad koos esitajatega:

digitigedik (õelaid kommentaare kirjutav inimene) ‒ Kaja Liebert

luinak (lõunauinak) ‒ Tristan Tiisvelt ja Marten Türk

suvasooline (unisex) ‒ Tuuli Reinsoo

sõnasuts (lühike sõnavõtt, liftikõne) ‒ Maiko Martsik

tullu (tuleval aastal, vastandiks mullu) ‒ Margus Ott

Neist esimesed neli sõna said ka Facebookis toimunud rahvahääletusel enim hääli. Ülekaalukalt populaarseimaks sõnaks osutus digitigedik, mille poolt hääletas 4000 inimest.