Selgusid parimad toidusõnad
Tänavu keskendus Sõnause sõnavõistlus uute toidusõnade leidmisele ning komisjon valis välja parimad sõnad, mille esitasid:
Rahke ehk al dente - Katrin Ellram
Taksisai ehk hot dog - Mattias Nugin
Veede ehk hiline hommikusöök/brunch - Jaanus Kann
Samuti tõsteti esile järgmised sõnad:
Igivõrsuv ehk regeneratiivne - Tuuli Reinsoo
Hubatoit ehk comfort food - Ingrid Imelik
Nipsuroog ehk kiirelt tehtav toit - Gerly Liibek
Tarje ehk catering - Riina Vällo
Toidujälg ehk teadlikkus toidu teekonnast põllult põske - Maarja Kiplok
Vardaliha ehk šašlõkk - Archibald-Stiwan Kald, Kaarina Rein, Karmen Koppel, T.M., Miina Härma Gümnaasiumi 7.b ja Tallinna Ühisgümnaasiumi 10.A.
Rahva poolt valiti ülekaalukalt lemmiksõnaks Tuuli Reinsoo poolt pakutud varulauk, mis sai Instagramis ja Facebookis kokku 1280 häält. Teda ootab preemiaks ööbimine kahele Aavikute majamuuseumis Kuressaares.
2026. aasta Sõnause sõnavõistlusele esitati kokku 1500 uut sõna, sh 1371 unikaalset sõna, neist iga kolmas kooliõpilaste poolt. Üksikisikutest panustas 380 inimest ja õppeasutusi 11 õppeasutust - koolid Tallinnast, Tartust, Raplast, Rae vallast, Elvast ja isegi Helsingist.
Kõige suurema hulga sõnu panid teele Rapla Kesklinna Põhikooli 6.-7. klasside õpilased ja kõige enam esitas õpilaste sõnu õpetaja Andero Anto.
Noorim sõnameister oli 3- ja vanim 84-aastane, keskmiselt on sõnasepp 40-aastane. Kõige aktiivsem uudissõnade looja pani teele 151 sõna. Sama palju vasteid pakuti "jääkidest tehtud toidule", näiteks: kapiand, kapinope, pärapraad, sabasupp ja korjeroog.
Populaarsuselt järgmine sõna oli "brunch", millele pakuti 111 vastet, sh nt lõunaskelu, varalõuna, päevakost ja veede. Palju pakuti vasteid ka sõnale "catering" (73), nt kostilaud, einering ja katend.
“Viimase 30 aastaga on meie toidulauale palju uusi asju juurde tulnud,” selgitab just toidusõnade otsimist Sõnause komisjoni liige ja Kõnetoru asutaja Marja Vaba. “Sõnavõistluse mõte ei ole mitte ainult keelde uusi sõnu tuua. See pakub kõigile võimaluse mõelda, kuidas keel toimib ja uueneb. Meil kõigil on roll eesti keele elujõu hoidmisel.”
Vaba lisab, et vaid murdosa sõnavõistlusele esitatud sõnadest läheb aktiivselt käibele, ka kuulsa keeleuuendaja Johannes Aaviku esitatud uudissõnadest on tänapäevases sõnavaras käibel vaid väike osa. “Ka vanad sõnad võivad mõnikord uuesti niimoodi minna käibele, et mõni tuntud inimene seda õigel hetkel kasutab. Nii võib sõna nagu kulutuli levida,” toob Vaba näiteks “taristu”, mis läks lendu pärast esimest Sõnaust.
Sõnause komisjoni kuulusid lisaks keeleasjatundjast Vabale ka Eesti Keele Instituudi terminoloog Kairi Janson, kokad Peeter Pihel ja Hele-Mai Alamaa, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar, presidendi teadusnõunik Arko Olesk, Vabamu tegevjuht Ivo Lille ja Aavikute muuseumi arendusjuht Merit Karise.
Uudissõnade korje Sõnaus on presidendi kantselei, Vabamu ja Eesti Keele Instituudi ühisalgatus, mis toimub juba neljandat korda. Konkursi ellukutsujaks oli president Toomas Hendrik Ilves aastal 2010.
Kõigi 2020. ja 2023. aasta Sõnausele esitatud uudissõnadega saab tutvuda Sõnause sõnastikus.
Lisainfo:
Ede Tamkivi
sõnakorje projektijuht
ede@vabamu.ee
518 9487
Gerly Tuisk
EKI üldosakonna juhataja
gerly.tuisk@eki.ee
5666 0973